Revali Janek: 27 aastat jõusaali on andnud mulle raudse vaimu ja keha

“Inimest, kes korra juba raua maitse suhu on saanud, enam naljalt jõusaalist ära ei too. Vähemalt seni, kuni tal jäsemed küljes on.” räägib Revali treenija Janek, kes on jõusaalitreeningutega tegelenud juba rohkem, kui 27 aastat. Võib öelda, et Janek on omamoodi ka meie jõusaali patroon. Regulaarsemad treenijad tunnevad teda kindlasti juba nägu- või nimepidi. Uurisime Janekult kuidas ta üldse jõusaalis treenimise juurde jõudis ning mida on see talle andnud või tema elust ära võtnud.

Kuidas sa üldse treenimisega alustasid ning milliste erinevate aladega oled tegelenud enne jõusaali?

Esimest korda puutusin jõutreeninguga kokku sõjaväes olles. Kuna ma ei kuula kedagi, olen täielik demokraatia surm, siis hakkasin sõjaväes otsima endale väljundit. Mul oli seal päris suuri raskusi tänu oma isepäisusele ning pidin leidma koha, kuhu oma energiat suunata. Peale sõjaväge hakkasin tegelema taekwondo treeningutega ning tänu sellele 93. aastal Revalisse sattusingi. Kuna jõusaali harjumus oli mul sõjaväest alates juba sisse juurdunud, siis jätkasin raua tõstmist ka taekwondo kõrvalt.

Miks sa taekwondo’ga lõpparve tegid ning selle jõusaali vastu välja vahetasid?

Olin sunnitud sellest loobuma haiguse tõttu. Mingil hetkel tekkis mul krooniline liigeste haigus, mille tõttu olin periooditi täiesti liikumatu voodihaige. See oli minu elus väga masendav periood. Kui oled harjunud, et suudad teha miinus spagaati, siis on vaimselt väga raske tunnistada asjaolu, et mingil hetkel sa ei paindu enam isegi mitte nii palju, et oma kingapaelu siduda.

Kuidas sa sellest mustast august välja ronisid ning uuesti trenni tegema said hakata?

Selge oli see, et taekwondo’ga tõsisemalt tegeleda ei saa ma enam kunagi. Kuna aga jõusaalis on harjutuste valik, koormus ja tempo väga palju sinu enda valida ja sättida, siis tasa ja targu alustasin uuesti jõutreeningutega. Nii ma vaikselt oma keha ja vaimu tervendasingi. Raskusega kükkida näiteks ei saa ma siiani, kuid tänapäeval on nii palju erinevaid pinke ja masinaid mis seda asendavad.

Kuidas ja millest sa alustasid? Kas küsisid ka mõnelt treenerilt või kaastreenijalt nõu või hakkasid täiesti omapäi toimetama?

Ei küsinud kelleltki nõu. Nagu juba ütlesin, siis ma ei kuula ju kedagi. Eks ma seal vaikselt midagi toimetama hakkasin ning läbi kogemuse ja praktika tulid ka teadmised. Sellel ajal oli muidugi ka palju lihtsam. Ei olnud mingit YouTube või Instagrami, kust neid jubedaid harjutusi õppida. Vanasti inimesed ei olnud nii andekad kui praegu. Mäletan ühte noormeest, kes tegi kaldpingil ühe käega hantliga selja taha kõverdusi. Mul hakkas seda vaadates nii valus, et lihtsalt pidin teda veidi juhendama. Tänu minule on tal täna veel küünarliigesed. Ja selliseid näiteid on sadu. Rattaga saab sõita ainult otse, ei pea lenksu peale istuma, ma ei saa aru miks seda jõusaalis siis üritatakse teha.

Mida soovitaksid inimesele, kes ei ole kunagi varem jõusaalis käinud või trenni teinud?

Kindlasti proovida. Tänapäeval on treeningute valik nii suur ja lai. Ega kõik ei pea kangi tõstma, on ju ka rühmatrennid ja ujumine. Tütar oli mul näiteks kahe kuune, kui ma ta juba saali kaasa võtsin. Et ta tunneks trenni ja higi lõhna juba varakult. Tänapäeval on noored kõik längus ja kehva rühiga. Vanasti oli see, et sõjaväest ei nihverdatud ära ning sellest on tänapäeval puudus. Ma olen ise samamoodi lödipüks olnud. Alles sõjaväes tehti selgeks, et kui tahad midagi saavutada, siis pead olema tugev. Kui noored sõjaväkke ei viitsi minna, siis tulgu vähemalt saali. Ma usun, et mingit trenni peaks ikka iga inimene tegema. See on kõige parem sõltuvusvorm.

Kas Sinu jaoks on trenn siis sõltuvus?

Trenn on minu number 1. Kõik kokkusaamised, tööasjad, pere jms kohandub vastavalt trennile. Mina olen oma elu keskmes ja mingeid järeleandmisi siinkohal ei tee. Kõik on valikute küsimus. Nagu vanameister Schwarzenegger ikka ütles, siis tuleb kiiremini magada, mitte vähem. Ärkan argipäeviti umbes poole 5 paiku, et saaks trenni minna. Kaks aastat tagasi oli minu treeningkava selline, et treenisin 3 korda päevas, kuuel korral nädalas. Hommikul tegin jõusaali, siis 1h stepperit ja õhtul 2h jalgratast. Kurnasin end nii ära, et jäin jube väikeseks. Nüüd käin enamasti 5 korda nädalas ja umbes 3 – 4,5h korraga. See on nagu hasart. Minu eluviis ei ole kindlasti tervislik tavainimese mõistes, aga seda ma ei väidagi.

Kas oled kunagi ka võistelnud?

Ei ole, aga nüüd olen mõelnud, et 50-selt lähen. Plaan on proovida kätt kulturismis. Kõik suuremad konkurendid on siis eest ära läinud ning on hea minna ja end proovile panna. Eks ma olen end juba vaikselt selleks ka ette valmistanud. Kõik on selge ja järele proovitud nii füüsiliselt kui ka vaimselt kuni selle viimase kuuni. Seda viimast kuud kardan kõige rohkem. Selleks hetkeks oled ilmselt juba nii oma mullis sees, et miski muu peale järgmise toidukorra või järgmise set’i ei huvitagi.

Rääkides toitumisest, siis kas teed selles osas aeg-ajalt ka mingeid järeleandmisi või on su menüü sama radikaalselt paika pandud, kui treeningud?

Üldiselt ikka tean täpselt mida söön, millal söön ja toitumine on rangelt paigas. Aga see ei valmista mulle mingitki raskust. See on mulle juba sisse juurdunud ning on minu elustiiliks. Ütleme nii, et kõht on mul jah pigem tühjavõitu, kui täis, aga see on minu enda valik, et olla sellises vormis nagu ma täna olen. Minu suurimaks nõrkuseks on küpsised. Alles viienda ära söödud küpsise pealt hakkab aju lugema mitu olen ära söönud. Seega neid ma endale koju ei osta, siis ei teki ka kiusatust. Teistele soovitan ikka, et kui hommikul on šokolaadi isu, siis tuleb see kohe ära süüa. Saad oma isu rahuldatud, aga õhtul sööksid juba terve kasti.

Mida jõutreening Sulle annab?

Kaif, kaif ja veel kord kaif. See on nii hea tunne kui näed, et lihas joonistub välja. Pealegi hoiab kang noorena, eriti mehi. Mingist east alates hakkab testosterooni tase kehas langema ning trenn aitab seda mehelikkust kauem säilitada.

Miks just Reval?

Kui 93. aastal siia esimest korda tuldud sai, siis muutus see koht koheselt minu teiseks koduks. Trennihasart hakkas külge esimesest hetkest alates ning nii ma siia jäingi. Siin on väga hea raskuste valik ning tugevad põrandad. Inimesed ümberringi on ka juba tuttavateks saanud ja kodukord ning õhkkond on mulle vägagi sobivad ja mõnusad. Siin käivad inimesed trenni tegemas, mitte tilu-lilutamas. Neid viimseid eksib ka aeg-ajalt saali ära muidugi, aga üldiselt on siin ikka treenijad. Ma naeran ikka, et kui ma läheks mõnesse tänapäeva moodsasse spordiklubisse oma talk-pulbri ja plätudega, siis visataks mind sealt ilmselt välja. Siin aga seda probleemi pole, et kellegi kallid riided saavad pärast mustaks või no pigem siis valgeks. Linnavahel juba teatakse mind ka kui Revali Janekut.

Regulaarne liikumine ning trenn annab tervisele ning inimese heaolule nii palju juurde, et oleme Janekuga 100% nõus – mingit trenni peaks tegema igaüks. Võibolla on meie Janeku elustiil küll tavatreenijale liiga ekstreemne näide, kuid nagu öeldakse, siis “erinevus rikastab”. Kui Sa ei ole veel leidnud oma stiili või ala, siis tule viska pilk peale. Meie maja seinte vahel saavad trenni teha imikud, lapsed, noored, täiskasvanud ja seeniorid. Olgu Sinu kireks siis jõusaal, rühmatrenn, ujumine, tantsimine, tõstesport või soovid lihtsalt lõõgastuda vee- ja saunakeskuses – siit leiad need kõik!