26. May 2020 5 minutit lugeda

Kuidas mõjutab treeningpaus keha ja vaimu?

Kohustuslik karantiini aeg on läbi ning järk-järgult saame jälle oma tavapärase elurütmi juurde naasta. Eriolukorrast tingituna suleti spordiklubid ja paljud teised harjumuspärased asutused ning võimalused. Elukorraldus jäi üpris paikseks ja tubaseks. Paljudele meie seast kaasnes selle kõigega ka pikem treeningpaus. Isegi treenerid, kellede igapäevaelu osaks on väga suurelt treeningud ja liikumine, tunnistasid mingil hetkel, et väga raske on leida motivatsiooni trenni tegemiseks. Kuidas aga mõjutab selline pikem, pea kahe kuuline treeningpaus keha ja vaimu?

Muutused jõunäitajates ja peegelpildis

Liikumine hoiab organismi terve ja funktsioneerivana. Seda väidet kinnitavad ka tuhanded teaduslikud uuringud, meditsiinilised tervenemislood ning inimeste enda kogemus ja enesetunne. Kui igapäevane liikumisharjumus ootamatult väheneb või üldse kaob, siis hakkab sellest peatselt märku andma kogu keha. Esimesed päevad või ka isegi nädal treeningpuhkust, võib küll kehale hästi mõjuda, kuid sealt edasi hakkavad juba vähenema jõunäitajad, vastupidavus ning sõltuvalt toitumisharjumustest hakkab muutuma ka kehakoostis. Valede toiduvalikute ning vähese liikumise koosmõjul hakkab ladestuma keharasv ning peegelpilt muutub pehmemaks.

Vähese liikumisega võivad endast hakata märku andma ka erinevad lihas- ja liigesvaevused. Inimkeha saab võrrelda automootoriga. Seisev auto kulub palju kiiremini ning rohkem, kui see, mis igapäevaselt liigub. Kui hoiad oma keha pidevalt töös ning annad talle mõõdukat koormust iga päev, ei vähene lihastoonus nii kiiresti ega ulatuslikult. Eriolukorrast tingitud spordiklubide sulgemise näitel saame tuua välja järgmise võrdlusmomendi. Kui treenisid varasemalt 3-4 korda nädalas jõusaalis või rühmatreeningutes, siis treeningsaali puudumisel jälgi, et liiguksid iga päev vähemalt 10 000 sammu ning tee lisaks vähemalt kahel korral nädalas koduste vahenditega trenni. Motivatsiooni on endas küll kordades raskem leida, kuid see-eest enesetunne peale treeningut on ikka sama mõnus.

Heaolutunne asendub enesehävitusliku mõttelaadiga

Koos füüsisega muutub ka üldine enesetunne. Liikumine annab väga palju positiivset energiat ning vallandab õnnehormoone. Kui see aga ühel hetkel muutub, siis tekib pidevalt loid, nõrk ning väsinud enesetunne. Ei ole jaksu ega tahtmist enam dressipükse jalast heita ning end koduseinte vahelt välja ajada. See on aga alles nõiaringi alguseks, et sulanduda ühte oma diivaniga. Kui üldine meeleseisund muutub negatiivseks ning ükskõikseks, siis tekib tahest-tahmata ka hoiak ja mõttelaad: “Läks trumm, mingu siis ka pulgad.”. Regulaarsele treenijale mõjub liikumispiirang lausa hävitavalt.

Süü- ja häbitunne

Hetkest, mil hakkab kaduma saavutatud vorm ning tikub ligi negatiivne minapilt, hakkab tasapisi tekkima ka häbitunne oma väljanägemise ja valikute üle. Terve ja liikuv inimene saab lubada endale aeg-ajalt tüki kooki ning oskab seda täiel rinnal nautida. Kui aga harjumuspärased aktiivsused on kadunud ning peegelpilt on samuti hakanud muutuma, siis hakkab ka iga nö menüü väline amps tunduma süüteona. Tekib häbitunne oma toidu valikute üle ning väljanägemise pärast. Selline meeleseisund aga on väga soodus toitumishäirete tekkimisele.

Kuidas edasi ja millest alustada?

Olgugi, et kogenumad treenijad tahaksid peale sundpausi kohe tagasi saali tormata, tuleks siiski mõelda rahulikult järele ning analüüsida, milline oli koormus tekkinud pausi ajal. Kui pingutad kohe esimestes trennides “vere ninast välja” on tulemus hoopis vastupidine. Esiteks on lihased pärast ülemäära valusad. Teisalt aga võib ülepingutamine viia vigastusteni, sest vorm ja tehnika vajavad enne samade raskuste juurde tagasi pöördumist natuke harjutamist.

Alustajad treenijad või siis need, kes tunnevad end tekkinud treeningpausi tõttu oma kehas halvasti, võiksid alustuseks proovida nende treeningutega, mis nende hetkelise elustiiliga kõige paremini sobituvad või siis stiile, mis sarnanevad kõige rohkem neile meeldivate hobidega/tegevustega. Näiteks inimesed, kes armastavad jalutamist ja rahulikus tempos liikumist võiksid eelkõige algust teha keha-meele või jooga treeningutes. Inimesed aga, kelledele meeldib plahvatuslik ning intensiivne liikumine või kellede meelistegevuseks on jooksmine, võiksid proovida erinevaid kardio- ja tantsutreeninguid. Liiga radikaalsed muudatused ja toitumise piiramine ei tööta – keha läheb stressi ning hakkab hoopiski vastu töötama.

Kui tunned, et karantiini periood on ka Sinu mõttelaadi ja minapilti vähemal või rohkemal määral mõjutanud, siis ära jää end koduseinte vahele karistama ning hoopis taasavasta enda jaoks trenni ja liikumise võlu. Meie treeningsaalides ei ole kohta arvustavate pilkude või näpuga näitamise jaoks. Ning trenni tagasi tulles ära unusta, et treening ei ole karistus “halbade” toiduvalikute või laisklemise eest. Treening on nauding ning peab andma Sulle ainult positiivset energiat.

Selleks, et toetada Sinu uut algust tervislikumate elustiilide suunas, on juunis tugitreeneri konsultatsioon koos kehaanalüüsiga erihinnaga 10€ (tavahind 30€). Kehaanalüüs määrab ära Sinu stardipositsiooni ning hetkeseisu ning treener aitab panna paika treeningplaani ja edasised eesmärgid.