24. September 2021 2 minutit lugeda

Ujumine, kui keha ja aju tervendaja

Ujumine on spordiala, mis sobib peaaegu kõigile, olenemata füüsilisest võimekusest või ettevalmistusest. Ujudes liigub keha vastu veetakistust ning selleks, et edasi liikuda, peab tööd tegema kogu keha. Samal ajal aga hoiab vesi 90% keharaskusest, leevendades seeläbi koormust liigestele. Sellepärast sobib vees treenimine eriti just neile inimestele, kellel esineb probleeme liigestega ja kes on ülekaalulised. Kui maismaal treenimine on raskendatud, siis on ujumine suurepäraseks viisiks oma aktiivsuse säilitamiseks.

Nii nagu iga kardiotreening, siis ka vees liikumine kiirendab ainevahetust, tugevdab südant ning vähendab diabeedi riski. Lisaks aitab regulaarne ujumine maandada vererõhku. Läbi füsioterapeutide poolt läbiviidud uuringute ning mitmete inimeste kogemuste, on tõestatud, et ujumine aitab leevendada seljavalusid ning vähendada lihaskrampe.

Ujumine on sobilik spordiala kõigile. See aitab hoida head füüsilist vormi, arendab lihaseid üle kogu keha ning parandab liikuvust ja koordinatsiooni. Ujumine ja vesiaeroobika on ideaalseteks treeninguteks kaalu langetamisel. Üks treening võib kulutada ca 500 – 800 kcal sõltuvalt inimese kehamassist, treeningu intensiivsusest, ainevahetuse eripäradest ja valitud ujumisstiilist. Kuna veetihedus on ligi 800 korda suurem kui õhutihedus, on kõik liigutused vees aeglasemad ja kergemini kontrollitavad, mille tõttu esineb vee treeningute puhul ka kordades vähem lihasvigastusi.

Lisaks füüsilistele kasuteguritele on ujumisel kasulik mõju ka ajule ja  vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et ujumine parandab aju verevarustust, mistõttu saab aju ka rohkem hapnikku. Seetõttu tunneme end erksamana, paraneb mälu ja paranevad ka kõik aju kognitiivsed funktsioonid. Lisaks suureneb une kvaliteet, mis omakorda mõjutab väga palju igapäevaelu ning stressiga toimetulekut. Paljud inimesed tunnistavad, et peale ujumist tunnevad nad end energilisemalt ning ka üdised emotsioonid on positiivsemad.

Sama olulisel kohal nagu on täiskasvanute igapäevaelus, on ka laste arengu ning füüsise jaoks väga tähtis vähemalt 60 minutit aeroobset tegevust iga päev. Ujumine on selleks üks parimaid mooduseid. Esmalt kõigi ülaltoodud põhjuste tõttu, kuid lisaks on ujumistrennid ka lõbusad ning mängulised ja heaks vahelduseks tavapärasele liikumisele.

On tõestatud, et lapsed, kes õpivad ujuma varajases eas, jõuavad eakohaste arenguetappideni varem, kui vanusekaaslased. See hõlmab peamiselt visuaalseid ja motoorseid oskusi nagu kujundite joonistamine, joonte piires värvimine, paberi lõikamine ja ka teatud matemaatigaga seotud oskused. Nende verstapostide varajane saavutamine toob kaasa paremad tulemused lasteaias ja koolis ning soodustab paremat sotsiaalset arengut.

Ujumine, nagu iga füüsiline liikumine, on inimese tervisele äärmiselt kasulik ning lisaks sellele ka turvaline. Sellepärast ongi ujumine väga sobivaks treeninguks juba alates imikueast. Ujumine on tõepoolest keha ja aju tervendajaks!