Mis on Sinu “miks” treenimisel?

Suveperioodil kui ilmad on soojad ja päikeselised tekib paratamatult ka kõige tublimatel treenijatel demotiveeritus trenni tegemiseks. Reisimiste, puhkuste, ürituste ja koosviibimiste ning soojade suveõhtute kõrval jõutakse treeningsaali üha harvem. Ka need kes muidu regulaarselt trennis käivad, tõdevad, et suvel on raskem trenni jaoks “aega” leida. Miks see nii on ja kuidas seda vältida?

“Heas vormis” olemine ei tähenda ainult füüsilist väljanägemist. See tähendab ka lihaste tugevust, vastupidavust, kehahoiakut, sirget rühti, energiat ja teotahet. Hea vorm tähendab seda, et Sa suudad minna trepist üles ilma hingeldamata, jaksad tassida poekotte, teha paar kiiremat jooksusammu või hoida sirget selga ja rühti. See tähendab, et tunned end oma kehas hästi ja energiliselt, kuskilt ei valuta ega esine pingeid.

Sageli treenitakse mingi kindla välise eesmärgi nimel, näiteks eesootav puhkusereis. Tahame tunda ennast enesekindlalt ja hästi nappides riietes või rannariietes. Sellise konkreetse eesmärgi puhul on lihtsam hoida oma fookust ja tuletada endale meelde oma põhjust miks treenida. Füüsiline vorm on muidugi samamoodi tähtis, sest see annab enesekindluse ja positiivse minapildi. Aga täpselt samamoodi on oluline ka füüsiline võimekus. Võtame kasvõi puhkusereisi. Kuidas Sulle meeldiks avastada põnevaid väikeseid linnakesi, kogeda sõnuseletamatuid vaateid ja imetleda võimast loodust? Kui oled füüsiliselt nõrk, siis ei ole need pikad jalutuskäigud mööda treppe ja mägist maastikku absoluutselt nauditavad.

Tavalise harrastaja treenija organismi puhul piisab keskmiselt 2-3 nädala pikkusest treeningpausist, kui hakkab tekkima lihaskadu, väheneb jõud ja vastupidavus. Kui hoiad oma keha pidevalt töös ning annad talle mõõdukat koormust iga päev, ei vähene lihastoonus nii kiiresti ega ulatuslikult. Kui igapäevane liikumisharjumus ootamatult väheneb või üldse kaob, siis hakkab sellest peatselt märku andma kogu keha. Mõnepäevane või ka isegi nädalne treeningpuhkus, võib kehale hästi mõjuda, kui puhkuse järgselt oma tavapärasesse treeningrütmi tagasi pöördud. Kuid pikema treeningpausi tagajärjel hakkab keha muutuma üsna kiiresti. Valed toiduvalikud koos vähese liikumisega soodustavad keharasva ladestumist ning endast võivad hakata märku andma ka erinevad lihas- ja liigesvaevused.

Parim lahendus vormikaotuse vältimiseks on loomulikult mitte loobuda treenimisest. See aga ei tähenda seda, et Sa ei tohiks kunagi ühtegi treeningut vahele jätta või võtta ajutist treeningpausi. Lihasarenguks on reguleeritud puhkus lausa hädavajalik. Küll aga peaksid pidama meeles, et mida passiivsem oled igapäevaelus, seda kiiremini lülitub keha “säästurežiimile” ning hakkab tekkima järk-järguline vormikaotus.

Füüsiline väljanägemine kõrval hakkab muutuma ka enesetunne ja võimekus. Väheneb energiatase, tekib motivatsioonipuudus, pidev väsimustunne ja jõuetus. Mida pikem on treeningpaus, seda raskem on end ka uuesti treeninglainele saada. Teekond spordiklubisse tundub palju pikem ning keha taastumine võtab kordi kauem aega.

Kuidas minimeerida treeningpausiga kaasnevaid tagajärgi?

Liikumine

Mis tahes sorti igapäevane liikumine tagab selle, et annad oma kehale ka puhkusel olles mõõduka koormuse. Eriti hea on sellisel puhul proovida ka mõnda sellist tegevust, mis ei kuulu Sinu tavapärasesse treeningrutiini. Näiteks rattasõit, sörkimine, trepikõnd, kiirkõnd, rulluisutamine, tantsimine, jooga, ujumine jms. See aktiveerib Sinu kehas lihased, mida sa oma tavapärastes trennides kasutad vähem ning annab kehale indikatsiooni, et oled jätkuvalt aktiivne.

Toitumine

Kui Sa trenni jõuad harvemini kui tavaliselt, siis jälgi, et Sinu toidulaud oleks endiselt tervislik, värviline ja kindlasti valgurohke. Valgurikas toitumine aitab minimeerida lihaskadu ja hoiab kõhu kauem täis. Nii tekib vähem isusid ning soovi näksida.

Aeg

Jaga oma treeningud suveperioodil mitmeks lühemaks seansiks või vaheta intervalltreeningute vastu. Selleks, et hoida oma keha aktiivsena piisab juba 20-30 minutist päevas. Selle aja leiab oma puhkusegraafikus igaüks. Nipp: vii oma hommikukohv jalutuskäigule ja Sinu päev algab mõnusalt aktiivselt ja energiliselt. Vali treenimiseks päeva esimene pool. Hommikuti on meil sageli rohkem energiat ning teotahet. Alusta päeva trenniga või vali treenimiseks päeva esimene pool. Nii on ülejäänud päev ning õhtu vaba, et veeta aega oma lähedaste ja sõpradega ning ei kannata vorm ega jää ka ühelgi üritusel käimata.

Tegelikult algab kõik suhtumisest ja mõtlemisest, nii ka treenimise puhul. Kui teadvustad endale, et liikumine on parim, mida endale teha saad, siis ei tundu see ka “kohustusena”. Trenn ei ole karistus, vaid pigem privileeg. Seda mõistavad kõige paremini need inimesed, kes on kunagi olnud sundpuhkusel mõne vigastuse või haiguse tõttu. Kui Sul on võimalik liikuda, ole selle eest tänulik ja õnnelik.

Spordiklubis treenimise eelised:

Treenimiseks sobiv temperatuur

Keskpäevase suvekuuma ja lauspäikesega õues näiteks joosta on tervisele ja kehale äärmiselt koormav. Rääkimata sellest, et sellises keskkonnas on treenimine mitmeid kordi raskem, võib see olla lausa ohtlik. Päikesepiste, ülekuumenemine ja õhupuudus on vaid mõned võimalikud riskid. Spordiklubi kliimasüsteem aga tagab treenimiseks sobiva mõnusalt jaheda ning värske õhu, et saaksid teha mistahes intensiivsusega treeninguid turvaliselt, tundmata seal juures õhupuudust.

Kindel aeg ja erinevad treeningstiilid

Proovi suvel rohkem erinevaid rühmatreeninguid. Üksi saalis harjutuste ja korduste lugemine võib tunduda “nüri”. Tõenäoliselt oleme me kõik olnud mingil hetkel olukorras, kus trenni minek tundub maailma kõige raskema ülesandena, kuid kui hoog sisse saada, siis kaob aeg märkamatult ning pärastine enesetunne on kirjeldamatult hea. Rühmatreeningu puhul tead, et see on vaid 45-minutit või tunnike Sinu päevast. Sind on alati ootamas treener, kes tagant innustab ja põnevad harjutused. Sa ei pea mõtlema mida teha järgmiseks, vaid lihtsalt liigud koos teistega ning märkamatult ongi trenn juba tehtud.

Personaaltreener

Personaaltreener aitab saavutada ja hoida soovitud tulemusi ning aitab märgata progressi ka siis, kui ise seda peeglist ei näe. Treener märkab, kui mõni harjutus muutub Sinu jaoks kergeks ning on aeg raskusi tõsta. Isegi siis, kui Sa ise arvad, et ei jõua. Samuti pöörab treener tähelepanu ja tunnustab kui füüsiline vorm on muutunud. Progressi aitab märgata ka kehaanalüüs, kus reaalsed numbrid näitavad kehakoostise muutumist.

Teadvusta endale, et liikumine on parim, mida oma keha heaks teha saad. Nii nagu kulub kõige rohkem seisev auto, kulub ka istuv inimkeha. Regulaarne liikumine ning järjepidevus on need, mis hoiavad organismi kaua tervena ja noorena. Kui oled kord juba maitse suhu saanud, siis tead, kui mõnus on see trennijärgne tunne. Tuleta seda endale meelde ning mõtesta enda jaoks lahti miks Sa trennis käid.