10 nädalaga vormi – Jaan Tiiman

Kõigil meil on omad põhjused, miks trenni teeme. Minu oma on suhteliselt lihtne – tean, et hea vormi saavutamisel tunnen ennast paremini, olen täis energiat ja tahtmist ning suudan ka peale pikka tööpäeva naeratada. Samuti võiks mõni liigne kilo maha minna, et saaksin ennast oma kehas paremini tunda.

Jättes kõrvale vabandused aja või motivatsiooni puudumise ja pereelu kohta, võtsin end kokku ning otsustasin, et on aeg midagi oma elustiili juures muuta. Uus aasta ja uued eesmärgid olid selleks ideaalseks hüppelauaks. Käisin oma ajakasutuse korralikult üle ja ennäe imet – jõuaksin argipäeva isegi trenni ära mahutada. Ainult jõusaali valik jäi veel lahtiseks. Õnneks nägin valimise hetkel Reval Spordi aastase paketi reklaampakkumist Facebookis ja otsustasin selle kasuks.

Olen täiesti tavaline ja keskmine Eesti mees, kes tahab endale tõestada, et 10 nädalat on täiesti piisav aeg muuta oma füüsilist ja vaimset heaolu. Kui mina suudan, siis suudavad ka teised! Seetõttu olengi valmis oma 10 nädalast teekonda jagama.

Ma ju treenin aga midagi ei muutu…

Jõusaalis käimine pole mulle võõras. Kahjuks pole see kunagi aga kujunenud elustiiliks. Peamine põhjus selleks on tõenäoliselt tõsiasi, et ükskõik kui palju ma seal ka ei rassiks, siis suures pildis ei ole sellest midagi muutunud. Siiani olen treeninud talupojaloogikast lähtuvalt, tahtmata liigset raha raisata “kõrvaliste” asjade peale nagu õige toitumine ja treeningkava. Saalis olen eelistanud harjutusi, mis mulle meeldivad ja hästi välja tulevad. Toitumise kohapealt eelistan ikka seda mis maitseb ja kaloreid ei loe.

Kahjuks ei ole selline režiim ennast kuidagi tõestanud ja peale pooleaastaseid treeningspurte olen küll paar kilo maha võtnud ja enesetunne on üldiselt hea aga kaotatud kilod tulevad peale trenni lõpetamist kohe ka tagasi.

Seekord mõtlesin kõik teisiti teha, lihtsalt et näha, kas see annab paremaid tulemusi. Selleks pöördusin personaaltreeneri poole, kes aitaks ja suunaks tulemuste saavutamisel.

Selline olen siis mina oma 10 nädalase teekonna alguses:

20 sekundit oma luukerede mõõtmiseks

Minu personaaltreeneriks sai väga sõbraliku olemisega Kadi Hunt, kes soovitas alustada keha analüüsimisest. Selleks on Reval Spordil olemas uus ja uhke masin, mis suudab mõõta kõik peamised keha näitajad kõigest paarikümne sekundiga ja 99% täpsusega. Mõõtmistulemused saab hiljem võtta aluseks treeningeesmärkide seadmisel ning -tulemuste kontrollil.

Peale baasinfo nagu pikkus, kaal, põhiainevahetus jne tõi masin välja ka peki koguse keha erinevates piirkondades. Selle sai toredasti võrdlusesse panna lihasmassiga samades piirkondades, et näha kuhu peaksin oma treeningud suunama. Nagu võiski arvata, oli ülekaalukalt “võitjaks” kõhupiirkond. Huvitavalt tuli ka välja, et vasakul kehapoolel on rohkem rasva kui paremal ja samuti on lihasmass vasakul pool natuke väiksem. Treeningutega pidi see kõik aga õnneks ühtlustuma.

Mõõtmistulemustest luges Kadi ka välja, palju on praegune päevane energiatarve. Selle alusel arvutas ta välja ideaalse numbri ning pakkus välja vastava toitumiskava. Sellest kõigest lähemalt aga juba järgmises postituses.

Jaani hetkevormi võib kirjeldada kui keskmise eesti mehe oma. Rasvaprotsent pisut liiga suur ning kuigi lihasmass on normi piirides, siis otsustasime ka seda natukene tõsta.

Sellest lähtuvalt kombineerime nii rühmatrenne kui ka jõusaali treeninguid. Rühmatrennidest tuleb Jaanil osaleda nii jõu, kardio, kui ka keha ja meele tundides ning kes teab, äkki leiab isegi oma sisemise zeni üles!
Jaani kehaanalüüsi tulemustest selgus, et lihasmassi on ta suutnud siiani edukalt hoida/tõsta, aga nii välimine kui ka sisemine (eriti oluline!) rasvaprotsent vajaksid korralikult langetamist. Sellest tulenedes on ka paljud teised näitajad kehvemad kui võiksid olla.

Kuna meie eesmärk on Jaan selle 10 nädala jooksul võimalikult heasse vormi saada, siis kombineerime treeningud ja korraliku toitumise, mille jaoks koostasin talle isikliku toitumisplaani.

Kui Jaan endast 110% annab, siis on tema tulemused märkimisväärsed, nii et jääme ootama!