8 levinud ja jaburat müüti toitumise ning trenni kohta

Fitness ning inimeste teadlikkus toitumisel ning treeningutel on viimaste aastatega väga hüppeliselt kasvanud. Mida rohkem on erinevaid inimesi, seda rohkem ka erinevaid arvamusi ning arusaamu. Inimene on oma loomult harjumuste ohver ning armastab liikuda karjas. Seetõttu oleme me ka väga vastuvõtlikud igasugustele müütidele ning kellegi teise arusaamadele. Ei tohiks aga unustada, et igaüks meist on erinev ning valikutel, mis puudutavad meie tervist, tuleks lähtuda siiski ainult oma personaalsest “minast”.

Peale treeningut tuleb kindlasti juua proteiinikokteili

Proteiinist on saanud väga mõjuvõimas sõna tänapäeva maailmas. Pane vaid tootele silt, mis lubab, et selles on tavapärasest rohkem proteiini ning võid isegi kõrge hinna juures olla kindel suurele müüginumbrile. Proteiini tarbimist soosib ka sotsiaalmeedia, kus suurepärases toonuses treenijad joovad alati peale trenni valgujooki. Tundub nagu ilma selleta ei olegi võimalik vormi teha ning häid tulemusi saavutada. Päris nii see aga kindlasti ei ole. Proteiinikokteil on küll ideaalne kiireks vahepalaks ning piisavalt mugav, et juua seda kasvõi käigu pealt. Kuid tegelikkuses piisab täielikult tasakaalustatud toitumisest. Toidust saame lisaks kõhutäitele ka kehale vajalikke vitamiine, mineraale ning toitaineid. Seega, kui Sinu menüü on piisavalt mitmekülgne ning Sul on aega einestamiseks, siis eelista alati päris toitu!

Proteiinipulbrid ei pruugi üldse kõigile sobida. Osad neist sisaldavad lisaaineid ning magustajaid, mis võivad tekitada puhitust, gaase ning nahaprobleeme. Enamik valgupulbrid on tehtud piimavalgu baasil, mis tekitab probleeme näiteks laktoosi- või kaseiinitalumatusega inimestel. Taimsetest või loomsetest valkudest valmistatud segud on sageli aga kallimad. Sobiva proteiinipulbri leidmine võib olla kordades raskem ning kulukam, kui korralik eine.

Mida rohkem valku sööd, seda parem

Ei ole vale, et valk on peamine toitaine lihaste moodustumisel ning ehitusel. Kuid kui räägime toitumisest ning treeningutest, siis “Mida rohkem, seda uhkem” ei pea alati paika. Lihaste kavatamiseks ehk valgusünteesi käivitamiseks peaks tarbima 0,4-0,55g valku iga keha kg kohta. Lisaks vajab meie organism nii lihaste kasvatamiseks kui ka kaalu alandamiseks veel rasvu ja süsivesikuid. Kõik peab olema tasakaalus ning toetama teineteist. Sinu eesmärkidest lähtuvad täpsed kogused ning toitainete osakaalud aitab paika panna personaaltreener.

Mida pikem treening, seda parem

Veel üks väga populaarne “Mida rohkem, seda uhkem” rubriiki kuuluv populaarne arvamus. Selleks, et olla liikuv, terve ning püsida heas toonuses ei ole vaja treenida mitmeid tunde päevas. Vastupidi – liiga pika treeningu puhul hakkab keha kulutama lihaskudet energiaallikana süsivesikute ning rasvade asemel. Mis omakorda kindlasti ei taga tugevat ning tervet füüsist. Lisaks on liigselt koormavad ja pikad treeningud ka üheks peamiseks stressiallikaks ning ületreenituse põhjustajaks.

Anna endast igas treeningus maksimum. Siis ei jää õhku tunnet, et kas tegid ikka piisavalt “pika ja korraliku” treeningu. Ning kui mõne harjutuse puhul tunned, et oleksid ehk suutnud veel teha paar kordust, siis premeeri end mõttega, et Sinu jõunäitajad on võrreldes varasemaga paranenud ning võta järgmisel korral suurem raskus. Trenn ja liikumine peaksid eelkõige baseeruma ikka isiklikele saavutustele.

Õige trenn on ainult siis, kui järgmisel päeval lihased valutavad

Number üks eesmärk treeningute puhul on hoida ära vigastusi. Kui Sa ei ole just masohhistlike kalduvustega, ega naudi pidevat lihasvalu, siis ei ole valutavad lihased üldse meeldivad. Tõsi küll, et valutav lihas annab märku tavapärasest suuremast pingutusest ning alles alustades võidki esialgu tunda oma kehas lihaseid, millede olemasolust polnud Sul varem aimugi, kuid järjepideval treenimisel peaks see tunne siiski kaduma. Lihased harjuvad koormusega ning muutuvad vastupidavamateks. Kui see tunne ei kao ning peletab hoopis treeningutest eemale, siis võta ühendust personaal- või tugitreeneriga, kes aitab valida sobivad treeningud ja raskused. Liikumine peab olema eelkõige nauditav ning andma positiivset energiat.

Hoopis teine lugu on aga juhul, kui peale trenni jäävad “haigeks” liigesed. Pingutusest tingitud lihasvalul ja liigesvalul on suur erinevus. Kui tunned valu liigespiirkonnas, näiteks põlvedes, randmetes, küünarnukkides vms, siis konsulteeri kindlasti asjatundjaga, et vaadata üle tehnika ning kasutatavad raskused. Läbi valutunde annab organism märku ebatavalisest ning selle eiramine võib viia tõsiste vigastusteni.

Mida rohkem trennis higistad, seda rohkem kaloreid kulutad

Oled pannud tähele, et soojemate ilmadega higistad trennis rohkem ning väga külmadel talveilmadel valid treeningriieteks ka pikkade varrukatega pluusi? Higistamine on meie organismi bioloogiline iseärasus, et jahutada ja reguleerida kehatemperatuuri. Higistades vabanevad meie kehas toksiinid ning mürkained, mitte rasv. Peale tunnist saunajooga treeningut võid küll olla mõne kilo kergem, kuid see tuleneb siiski kehast väljunud vee arvelt, mitte kehakoostise muutumisest. Seega higistamine viitab küll pingutusele, kuid paraku on see mõjutatud üpris palju ka välisteguritest.

Et higistamisel väljuvad kehast ka mineraalained ja soolad, siis kindlasti jälgi, et tarbiksid intensiivsete trennide puhul piisavalt vedelikku. Vedelikupuudus võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme ning lõppeda vigastustega.

Kui teed treeningutega lõpparve, muutuvad lihased rasvaks

See on sama jabur, kui et ajurakk muutub rasvaks, kui mõned kuud mõtled vähem, kui tavaliselt. Lihas ja rasv on täiesti erinevat tüüpi rakud ning üks ei saa muutuda teiseks. Põhjus, miks tundub, et treeningutega muutub rasv lihaseks, on hoopis see, et kehakoostis muutub. Lihased muutuvad sitkemateks ning lihasprotsent tõuseb. See annab kehale vormi. Samal ajal aga kombineeritud ja teadliku treeninguga väheneb keha rasvkude. Kehahoiak ja peegelpilt paranevad ning enesekindlus tõuseb.

Seega ei saa toimuda ka vastupidist muutust, kus lihaskude muutuks rasvaks. Kui inimene loobub treeningust, siis hakkab ta kaotama lihasmassi ning vähese liikuvusega hakkab aeglustuma ainevahetus. Pahatihti ei jälgita ka oma toitumist, mistõttu hakkabki rasvkude ladestuma. Üleliigsed kilod ja nö pehmed koed on kerged tulema. Tasub pidada meeles, et treeningust loobumine on valik! Selleks, et püsida vormis ja hoida oma keha toonuses, ei ole vaja treenida pikki tunde 5 korda nädalas.

Kui teed trenni, võid süüa mida tahes

Olgugi, et see väide ei ole päris vale, on määravaks teguriks, kui palju me süüa võime, ilma, et kaal tõuseks, hoopis ainevahetus. Kui sööme rohkem, kui kulutame, siis hakkab tõusma ka kaalunumber. Selle, mille arvelt see number tõuseb, kas lihase või rasvkoe, sõltub juba elustiilist. Ega ilmaasjata ei räägita, et treeningud ja toitumine käivad käsikäes.

Põhimõtteliselt, kui teed tugeva treeningu ning põletad hulga kaloreid, võid tõepoolest need tagasi süüa kasvõi šokolaadist. Kuid kas see toetab ka Sinu eesmärki? Andes oma kehale vajaliku koguse toitaineid ning korralikku kütust, tõuseb heaolu, jõudu on rohkem ning organism on vähem vastuvõtlik erinevatele haigustele. Samamoodi ei saa ju diiselmootoriga auto sõita bensiiniga.

Loomulikult on täiesti okei lubada endale vahel ka šokolaadi ning maiustusi. Tähtis on tasakaal. Õige toitumise ja treeningutega õpib inimene tavaliselt oma keha üpris hästi kuulama ning oskab vahet teha isudel ning teatud ainete (ka suhkru) vajadusel.

Õhtul ei tohiks palju süüa (eriti aga mitte peale kella 18:00)

Söögiajad ning toidu kogused määrab ära personaalne elustiil ning päevakava. Näiteks, kui töötad hommikul kontoris ning päeva esimene pool on rohkem istuv ning vähem aktiivne, siis on loogiline, et ka keha ei taha ka nii palju energiat ning isu on väiksem. Õhtul peale tööd aga oled planeerinud minna trenni, lapsele lasteaeda järgi, toidupoodi ning koeraga jalutama. Seega on Sinu energiavajadus suurem just nimelt päeva teises pooles. Kalorid, süsivesikud ja rasvad ei tunne kella!

Eriti oluline on jälgida, et annaksid oma kehale vajalikke toitaineid just peale treeningut. Korralik taastumine on eesmärgipärase treenimise seisukohalt äärmiselt oluline. Hoides oma keha tugevas defitsiidis, võib küll kaal hakata alguses langema, kuid liiga kiire kaalulangusega langeb ka heaolu tunne ning energiatase. Kui hoiad oma keha pidevas näljas ja puuduses, siis tekib hoopis vastupidine efekt ning kaal jääb seisma või hakkab lausa tõusma, sest keha hakkab kõiki saadud toitaineid säilitama.

Tasakaal ning järjepidevus on kõige alus. Pane paika oma eesmärk, kuula oma keha ja usalda iseennast – ainult Sinu keha teab, mis on Sulle parim. Ja kui vajad esimestel sammudel abi või tuge, siis pöördu oma tugitreeneri või personaaltreeneri poole.