26. April 2019 9 minutit lugeda

Kaidi Valk: Energia ja jõud toidust

Hei hei kõik Revali tublid treenijad!

Aeg läheb märkamatult ning 8. mail täitub juba kolm kuud minu teekonna algusest tervema, tugevama ja õnnelikuma Minani. Oma eelmistes postitustes kirjutasin emotsioonidest ja muutustest, mis toimusid minu elus ning enesetundes juba esimestel kuudel peale väljakutsega liitumist. Seekordse postituse teemaks on aga toitumine. Kui Sa armas lugeja nüüd mõtled, et: “Ah jälle see igav ja ära leierdatud teema”, siis tea, et oleme Sinuga väga sarnased. Mõtlen sama, et midagi muud enam ei kuulegi, kui ainult tervislik toitumine ja pea iga teine meediaväljaanne keskendub tasakaalustatud menüü koostamisele. Küll aga pean tunnistama, et paraku ilma selleta ei saa ning antud teema on tõepoolest sedavõrd oluline. Tõsta seda kangi palju jaksad või hüppa seal trennis nii kõrgele kui tahad, kuid ILMA toitumist jälgimata ei muutu mitte kui midagi.

Ka mina olen kuulnud erinevatest kaalujälgijate gruppidest ning lugenud neid imetlusväärseid edulugusid. Jah, ainult toitumise jälgimisega on küll võimalik kaalu langetada ja parem välja näha, kuid sellega ei saavuta veel treenitud keha ja vaimu. Liikumine mängib siinkohal väga olulist. Usun, et õnnelik ja terve inimene võrdub nende kahe teguri koosmõjul. Olen enda puhul avastanud, et näiteks treenimine aitab mul teha paremaid valikuid ka toitumisel. Saan väga suurt motivatsiooni ning tahet õigesti toituda just trenni tehes.

Kui minu treener Elen esimest korda uuris mu toitumise kohta, siis kaebasin talle oma meeletut magusaisu ja pidevat tühja kõhu tunnet. Mul oli kogu aeg kõht tühi, ükskõik kui palju ma ka enda arvates ei söönud. Seejärel panin kirja oma nädala menüü, mida hiljem koos treeneriga analüüsisime. Üldiselt oli tulemuseks liiga vähene ning süsivesikutevaene toitumine. Treener andis soovitusi kuidas peaksin oma menüüd muutma ning mida rohkem või vähem tarbima.

Samal ajal üritasin veel jätta maha suitsetamist ning koos sellega ilmnesid ka esimesed tagasilöögid. Mul olid kogu aeg meeletud peavalud. Ei aidanud mind ükski rohi ega, mis seal salata, magus amps. Hakkasin suitsetamist asendama magusa söömisega, lootes, et suhkur leevendab mu peavalusid ning  energiapuudust. Tulemuseks sain hoopis korraliku motivatsioonilanguse, külmetuse ja kaalutõusu. Meie organism on üks imeline süsteem, mis toimib kõikide sise- ja välistegurite kaasabil. Kui üks mutter hakkab logisema ning seda ei asuta parandama, siis kukub üsna pea kokku kogu süsteem. Niisiis veetsin ma paar nädalat ilma trennita ning vaevlesin palaviku, köha ja nohu küüsis.

Seda väikest tagasilööki näitas ka minu viimane kehaanalüüs, mille tulemusena olin kaalus juurde võtnud. Kuna aga kehaanalüüs näitab lisaks kaalule ära ka paljud teised olulised näitajad kehas nagu näiteks vedeliku sisalduse, siis sai Elen kohe asjale jälile. Mu kehas oli liiga palju vett ja sain diagnoosiks – stress. Põhjus teada ning asume seda ravima.

Nüüdseks olen juba pea kolm kuud õppinud ja üritanud seda toitumist endale “selgeks saada”, kuid siiani ei ole veel seda päris õiget tunnet. Trennidega näiteks harjusin ma koheselt ära ning kordagi ei olnud sellist segadusse ajavat tunnet, aga toitumisega ei saanud esimesel kuul kohe kuidagi joone peale. Enne toitumise jälgimist oli mu enesetunne pidevalt halb. Meeletu magusaisu, tühi kõht ja puhitused vaevasid mind iga päev. Ma ei ole kunagi jälginud mida söön, kuid olen alati püüdnud teha arukaid valikuid. Magusat sõin siis kui isu oli ja suhkrut jõin kohviga, mitte vastupidi. Magus kohv ja kohupiim oli minu igahommikune rituaal, millest tunnen veidi puudust tänaseni.

Samuti on mulle alati meeldinud juua õhtusööki valmistades ja eine kõrvale klaasike punast veini. Vein oli minu jaoks kuidagi just see õige lõpetus päevale ning tundsin, et see lõõgastab mind ja pakub naudingut. Olen teadlik, et alkohol sisaldab meeletus koguses tühje ja ebavajalikke kaloreid ning väljutab meie kehast vedelikku. Tänu sellele langevad ka jõuvarud ja efektiivsus meie kehas. Ma ei hakka siia kirjutama seda hoiatusteksti, et alkohol kahjustab teie tervist jne. Aga peale endale teadvustamist on minu paari-kolmene õhtune veinitamine asendunud ühega.

Ühel päeval nädalas luban endale natuke ka menüüväliseid toite. Loomulikult ei tähenda see seda, et söön kõike mida silmad näevad. Sellel päeval luban endale lihtsalt ühe sellise toidukorra, mille järgi on mul tõesti isu, ega sea endale mingeid piiranguid. Tavaliselt on selleks laupäev, kui luban endale hommikul tassi seda vana head magusat kohvi koos väikese šokolaadiga ning lähen kuskile välja sööma. Viimasel ajal aga olen üsna sagedamini avastanud, et ka väljas süües ja sellel n-ö lubatud toidukorral eelistan köögivilju või värsket. Peab paika, et ka tervislik toit saab olla väga maitsev. Suhkrut täis kohupiimad olen asendanud Tere FIT valgurikaste kohupiimade ja muude sarnaste alternatiivsete tervisetoodetega. Kui poelettidel veidi ringi vaadata leiab sealt päris palju meeldiva maitse, aga hea koostisega toiduaineid. Oma magusaisu kontrollin nüüd hoopis smuutide ja maitsestamata jogurtist valmistatud dessertidega. Suhkrut asendab minu magustoidus mesi ja banaan, kohvi mõruda maitse peletab looduslik Stevia ja magusaks vahepalaks valin mõne puuvilja või maasikad.

Näited minu “patupäeva” einetest

 

Minu päeva esimeseks toidukorraks on tavaliselt kas kaks singi ja juustuga täisteraleiba või kaks praemuna. Hommikul söömine hoiab veresuhkru stabiilsena ning aitab vältida liigsöömist terve ülejäänud päeva jooksul. Enne hommikusööki joon iga päev klaasi vett, et äratada seedimine ja valmistada magu ette esimeseks söögikorraks. Ülejäänud päeva jooksul eelistan süüa pigem tihti ja vähe, kui suuri koguseid korraga. Tunnen, et nii on mul kõht koguaeg täis ning isud kontrolli all. Peamiste toidukordade vahel söön näiteks puuvilju.

Lõunasööki ma kodust kaasa ei võta, sest töötan keskuses ning mul on lähiümbruses väga palju erinevaid valikuid tervislikuks ning tasakaalustatud toidukorraks. Minu tüüpilisteks valikuteks on näiteks mõni supp, salat või sooja toidu iseteenindusbufee valik. Viimase puhul on toidu kvaliteet ning valik enamikes suuremates kauplustes vägagi lai ja tervislik. Kui ma oma toitumise muutmisega alustasin, siis arvasin näiteks, et kartuli söömine tuleb kindlasti ära lõpetada ning see on midagi kohutavalt ebatervislikku. Tegelikkuses see nii muidugi ei ole, kartul on ju köögivili. Tähtis on lihtsalt jälgida koguseid. Nüüd aga, kui olen oma kartulihirmust üle saanud ja olen selle taas oma menüüsse võtnud, hakkan vaikselt ka toitumisega sina peale saama.

Ka väljas söömas käies on võimalik teha tervislikke ning teadlikke toiduvalikuid

 

Veel üks oluline asi, mida olen omast kogemusest õppinud – sööma peab rahulikult. Nautima igat maitset ja suutäit. Kiiresti süües tunduvad kogused palju väiksemad ning kipume üle sööma. Ma ei näri küll korduste peale, kuid jälgin, et võtaksin endale söömise jaoks piisavalt aega ning naudiksin toitu.

Trennipäevadel on minu õhtune vahepala tavaliselt energiarikkam ning õhtusöök toekam. Enamasti on selleks looma- või linnuliha koos kartuli, riisi ja värske salati või köögiviljadega. Üldiselt on mul kodus külmkapp nüüd palju rohkem täis ning kokkamine on muutunud palju põnevamaks. Näiteks olen enda jaoks avastanud kodujuustusalati. Niisama lihtsalt mulle kodujuust ei maitse, aga koos tomati, kurgi, küüslaugu ja soola-pipraga valmib sellest imemaitsev salat. Mõnikord lisan veel ka lumekrabi või väherasvast juustu.

Minu lemmik kodujuustusalat ja õhtusöögi näide

 

Pean tunnistama, et toitumise jälgimine on olnud minu jaoks päris raske. Olen pidanud võitlema oma isudega ja tegema valikuid, mis toetaksid mu eesmärke. Vaatan ja vesistan, kuidas sõber dipib Hesburgeris friikaid kastmesse või kolleeg pugib pitsat. No kuidas on võimalik jääda tuimaks? Isegi kui sul on suur tahtejõud, siis ei päästa see sind isudest. Tahtejõuga peab tegema endale selgeks, et nendes friikates või pitsas ei ole midagi kasulikku vaid ainult tühjad kalorid ning see ei ole see toit, mida nautida. Palju parem on süüa midagi sellist, mis annab meile energiat ning vajalikke toitaineid.

Nagu alustasin oma postitust, nii ka lõpetan selle mõttega, et treening ja toitumine käivad käsikäes. Koos nende kahega saavutame terve ja rõõmsa iseenda! Ma siiralt loodan, et meis kõigis on see tahtejõud ning jaks jõuda oma eesmärkideni. Jõudu, kannatlikkust ning sööge kõht korralikult täis.