16. April 2020 4 minutit lugeda

Külmkapp ja karantiin

Võib öelda, et praeguses eriolukorras on enamik inimesi naelutatud koduseinte vahele või needki, kel on veel võimalus käia tööl, on meilt siiski võetud võimalus oma vaba aega sisustada seniste harjumuspäraste tegevustega. Olgu nendeks siis näiteks spordiklubi külastamine, muul viisil liikumine või organiseeritud sporditegevustes osalemine. Selle kõige tulemusena kerkib esile reaalsus, kus külmkapp ja karantiin hakkavad kuuluma kokku nagu sukk ja saabas. Juba praegu võib tunda, millist mõju see avaldab meie kehale ja vaimule. Kuidas praeguses olukorras toimida ja enda jaoks lahti mõtestada oma söömiskäitumist ja liikumist viisil, et me ei näeks aimamatut kehakaalutõusu ja sellega kaasnevaid negatiivseid meeleoluseisundeid?

Vaatame hetkeks ajalukku

Kuni kaasaegse elujärjeni, milleks võime lugeda näiteks 20. sajandi algust, oli inimese suhe toiduga sootuks teine. Peamine vaenlane ja mureallikas oli pigem laialdaselt leviv näljahäda ja toidu puudus. Mistõttu iga suutäis ja toiduaine oli nõutud ja omas ainult ühte kindlat eesmärki – peletada nälga ja tagada ellujäämist. Loomulikult ei olnud see pilt alati sedavõrd must ja valge, kuid valdavalt oli toidul siiski teine otstarve kui praegu. Tänapäevasest toidukultuurist rääkides on näha väga tugevat kontrasti. Toit on kättesaadavam kui kunagi varem, on muutunud oma koostiselt suuresti just energiatiheduse poolest ning omab väga tugevat sotsiaalkultuurilist rolli. Pane inimene karantiini, ühte tuppa koos täidetud külmkapiga, ja vaatame mis saama hakkab…

Energiabilanss, tulud, kulud

Nii veider kui see ka poleks, siis oma söömiskäitumist ja liikumist saab vaadelda läbi väga raamatupidamisliku pilgu. Sarnaselt raamatupidamisele on ka organismi energiavahetuses võimalik vaadata tulusid sisse söödava energia näol ning kulusid tehtava töö, soojustootlikkuse ja muude organismile vajalike protsesside näol. Kui majanduses ja muudes sfäärides on oluline võimalikult suur tulu ja optimeeritud kulud, siis organismi energiatasakaalu vaateviklist võib jämedalt öeldes vaadelda seda vastupidiselt. Toidunappus on ülemaailmselt küll teatud määral esindatud, kuid kindlasti ei saa tänapäevast olukorda enam võtta sellisena nagu ta oli sadu aastaid tagasi. Pigem on toiduküllus ja vähemliikuvam eluviis tekitanud meile väga soodsa „tulude sissevoo“. Võiks ju mõelda, et tore, kui tulud on pidevalt ülekaalus kuludega võrreldes. Paraku tuleb see tulu nö kasumina kuskile ju hoiule panna. Probleem on selles, et kui muidu hoitakse tulusid kas kuskil arvetel või väärtpaberites, siis elusorganismil, eelkõige imetajatel, on selleks rasvarakud.

Liigne rikkus toob kurja karja

Siinkohal saamegi edasi mõelda, mis juhtub, kui meie keha energiaga liigselt rikastub. Kõik see liigne kasum tuleb kuskile hoiule panna ning kui elada liiga tulurikkalt, siis võib selle rikkusesse, ülekantud tähenduses, ära uppuda. On üldtuntud tõde, et liigne kehakaal, täpsemalt kõrge rasvamassi osakaal organismis viib rasvtõveni ning see juba omakorda erinevate kaasuvate haigusteni. Mis oleks siis lahendus? Erinevalt majandusest ja ettevõtlusest peab organismis olema tagatud tasakaal energiavahetuse näol. Selle all saab mõista tulude ja kulude omavahelist tasakaalu või kerget kasumi/kahjumi tendentsi. Kaalu langetades peavad kulud ületama tulud, kuid mitte ülemääraselt ning kaalu tõstes peavad tulud kergelt ületama kulud.

Millised on Sinu tulud ja kulud?

Jõuame asja tuumani. Igaüks võiks analüütilise pilguga üle vaadata, kuidas on eriolukord mõjutanud tema keha tulusid ja kulusid. Ennatlikult võib järeldada, et laiemas laastus on siiski kulud kõigepealt kahanenud olulisel määral, kui ollakse koduses isolatsioonis või kui on võetud võimalus tegeleda harjumuspärase spordi- või liikumisetegevusega. Ainuüksi kulude oluline kärpimine saab selles võrrandis tekitada tulude mittevajaliku positiivse voo. Tuludega on keerulisem, sest need ei kao kuhugi ning kipuvad hoopis suurenema. Lihtsalt öelduna – trenni teha ei saa ning halvimal juhul leiame trennitegemisele asendustegevuseks söömise. Siinkohal tuleks anda objektiivne hinnang oma kehalisele aktiivsusele ja toitumisharjumustele. Kui Sinu liikumisvõimalused on otseselt või kaudselt piiratud, siis tuleks vastavad muudatused teha ka oma toidulaual. Sest nagu saime näha, siis treeningsaali uksed on võimalik keerata lukku üleöö, kuid söömisharjumused seevastu üleöö juba naljalt ei muutu.

Kuidas hoida soovimatut „rikkust“ eemal?

Kui oled jõudnud järeldusele, et Sinu toidu tarbimine ja kehaline aktiivsus pole enam omavahel tasakaalus, siis tuleks loomulikult midagi ette võtta. Hea oleks teada umbkaudselt oma senist päevast tarbitud energiahulka või arvutada see välja kasvõi umbkaudse väärtusega. Seejärel anna hinnang oma vähenenud kehalisele aktiivsusele ning tee järeldusi, kui palju oleks vaja kärpida tulusid toidu näol. Nagu majanduses, on ka söömiskäitumise puhul sõnal „kärpimine“ üsna tundlik tähendus. Seega tasub mõelda, et ehk on võimalik oma kulusid suurendada hoopis mingisuguse lisa kehalise aktiivsusega. Selleks võib olla kodune jõu- või intervalltreening või vastutustundlik sportimine välitingimustes.

Soovitusi energiatasakaalu optimeerimiseks:

  • Oma kindlat päevaplaani. Leia igale tegevusele oma ajavahemik sh treening ja poeskäik
  • Planeeri oma ostunimekirja ainult vajalikud tooted ning jää sellele kindlaks ka poes olles
  • Väldi probleemsete ja ahvatlusrohkete toitude koju kuhjumist ning haardeulatuses olemist
  • Liikumine on elu alus – liikuda ja ka treenida võib kasvõi igapäevaselt kui nädalane koormuse maht on jõukohaselt jaotatud
  • Taga järjepidev liikumine meelistegevuse näol või tegevusega, mis on hetkel võimalik