Spordi ja liikumise mõju stressile

Tänapäevase tempo ja elustiilide juures on üpriski tavaline, et inimesed kannatavad stressi ja pingete all. Istuv ja tubane töö ning vähene liikumine ei avalda mõju ainult inimese füüsisele ning väljanägemisele, vaid ka psüühikale. Regulaarne liikumine leevendab pideva muretsemisega seotud pingeid ning aitab korrastada mõtteid.

Kes meist poleks tundnud end muserdatuna ja kurnatuna mõeldes oma argistele tegevustele, mis peale tööpäeva veel kodus ees ootamas on. Väsimus ning rutiin söövad ära viimasedki jõuraasud ja nii see salakaval stress ligi hiilibki.

Inimesed toovad tihti spordi mitte tegemise puhul ettekäändeks ajapuudust või liigseid kohustusi. Tegelikkuses aitab aga selge mõistus ning rahulolev vaim ja keha saavutada samu eesmärke kordades kiiremini. Ning seeläbi tekib rohkem vaba aega ka liikumiseks ja lähedastega aja veetmiseks. Sport ja liikumine tekitavad sõltuvust ning rahulolutunnet.

Sportimisega vabanev heaolutunne

Sportimine vabastab meie kehas endorfiine ehk üldist heaolutunnet tekitavat ainet. Endorfiinidel on inimorganismile samaväärne mõju, kui ühel maailmas sõltuvust tekitavaimal ainel – morfiinil. Suurenenud endorfiinide kogus organismis tekitab heaolutunnet, mis sarnaselt morfiinile leevendab valu, stressi sümptomeid ja pingeid.

Teiseks suureks sõltuvust tekitavaks ja rahulolu pakkuvaks aspektiks on isiklik areng. Oled täna tugevam ja vastupidavam, kui eile. Samal ajal muutub peegelpilt ning positiivseid muutusi hakkavad märkama ka sõbrada ja tuttavad. Sellega koos tõuseb enesekindlus ning õnnetunne kasvab veelgi.

Psühholoogiline vabastus

Paljud inimesed kogevad treenides “ennastunustavat” tunnet. Tänu sellele vabanevad nad oma muremõtetest ja unustavad argised probleemid. Naastes peale trenni oma tavapärasesse elurütmi ei tundugi enam kogunenud paberikuhi kontorilaual nii ületamatu ülesandena ning terve pere toidulaua poekotid sedavõrd rasketena.

Nagu on öelnud ka maailmakuulus sportlane Arnold Schwarzenegger: “Jõusaal on mu pühamu ning jõutreening ja tõstmine mu lunastuseks”.

Aktiivne seltsielu

Väga paljude inimeste jaoks tekitab stressi ka pidev üksi olemine või üksilduse tunne. Sport ning ühised huvid on parim viis mõttekaaslaste leidmiseks. Näiteks rühmatreeningutest leiad lisaks mõnusale füüsilisele koormusele ka uusi tuttavaid. Üksteise motiveerimine ning koos eesmärkide saavutamine tekitab ka kuuluvus- ja ühtsustunnet.

Stressi võib tekitada ka hirm avaliku tähelepanu ning suure grupi ees seismine. Sarnaselt meeskonnaspordile aitab grupis treenimine leevendada või seljatada neid hirme. Rühmas treenimine aga vabastab seda tüüpi mõtetest ning pingetest. Erinevate treeningstiilide proovimine loob lisaks kõigele eelnevale ka võimalusi uuteks elamusteks ja kogemusteks.

Spordi ja liikumise head mõjud:

1. Uni paraneb
2. Stressi tase väheneb
3. Meeleolu paraneb
4. Ärevuse tase alaneb
5. Energiat tuleb juurde
6. Väsimust on vähem
7. Väga soodne mõju mälule, õpivõimele, keskendumisele
8. Enesehinnang paraneb
9. Kehaline tervis paraneb

Spordi positiivset mõju on kogenud ka meie 10 nädala väljakutsega liitunud Jaan Tiiman:

Olles ise pereisa, tuli tihti ette, et viimasedki energiavarud said juba enne tööpäeva lõppu otsa ning koduste murede jaoks oli raske jaksu leida. Kuna sportisin “aja nappuse” tõttu harva, siis ei olnud lootustki kuskilt energiat juurde saada.

Õnneks kõik see muutus, kui alustasin 10-nädala väljakutsega, mis sundis regulaarselt treenima. Kuigi esimesed paar nädalat olid väga kurnavad, hakkasid pingutused ennast igati ära tasuma – tõusis energiatase, paranes tuju ja enesetunne. Ühtäkki muutusid argipäeva toimetused hulka kergemateks ning jaksu jätkub õhtuni.

Kindlasti ei tohi aga trenniga esimese hooga üle pingutada. Näiteks kui tunnen, et keha vajab suuremat puhkust, siis valin karmima TRX asemel Fitness Jooga, mis aitab pigem lihastel taastuda ja treenib ka psüühikat.

Ühesõnaga, kui tunned, et tuju tihti halb ja jaksu vähe, siis tule trenni. Nagu valu üle läheb, on naeratus garanteeritud!

Füüsiline aktiivsus on võtmesõna paljude terviseprobleemide tekkes, haiguste ennetamises ja ravis ning samuti tervist tugevdava eluviisi kujundamises. Eriti suurt rolli mängib sport ka terve ja tervikliku mõttelaadi puhul. Nagu öeldakse, siis “Terves kehas, terve vaim!”.