25. February 9 minutit lugeda

Vesi ja saunad – Sinu isiklik (füsio)terapeut

Hüdroteraapia ehk veeravi on üks maailma vanimaid raviviise. Tänapäeval on seda iidset ravikunsti aga edasi arendatud väga mitmesuguste erinevate võimalustega. Näiteks vesimassaaži seadmetega, vastuvoolu jugadega, veealuste jugamassaažidega, külma- ja kuumavee basseinide, erinevate saunade ja mullivannidega.

Miks valida taastumiseks hüdroteraapia ja saunad?

  • Parandab verevarustust – vereseeoned laienevad ja vererõhk alaneb, mistõttu kiireneb keha tervenemisprotsess.
  • Stimuleerib endorfiini teket, mis leevendab valusid ja pingeid.
  • Saunades higistamine vabastab keha mürgistest jääkainetest.
  • Parandab und – vererõhk langeb, südamerütm paraneb, lõdvestab lihaseid ja rahustab meelt ning hingamine muutub sügavamaks ja rütmilisemaks.
  • Leevendab stressi – sooja vee liikumine ja heli rahustab ning vähendab ärevust.
  • Niisutab nahka – masseeriva vee mõjul avanevad kapillaarid ja paraneb naha verevarustus.
  • Tugevdab immuunsust – keha sügava soojenemise korral saab organism rohkem toitaineid ja hapnikku ning külma korral karastub.

Tugevaks saadakse puhates

Sama oluline ning kasulik nagu on vee joomine treeningu ajal ning järel, on seda ka vee lõõgastav mõju välispidiselt. Vesikeskkonnas saavad meie lihased ning liigesed ilma inimkeha koormuseta liikuda, lõdvestuda ning venida. Näiteks vees treenimine on liigeste seisukohalt turvaline ning meeldiv, sest keharaskus ei avalda neile liigset koormust. Lisaks väheneb koormus südamele 10 kuni 20%. Küll aga ei tasu arvata, et veetreeningud on lihtsad. Tänu veevoolu vastupanule on harjutused küllaltki väljakutsuvad ning ka lihtsatena tunduvad jalahoobid võivad osutuda väljakutsuvaks.

Füüsilise koormuse järgselt toimub organismis vedelike ja mineraalainete kadu. Raske ja intensiivse treeningu korral ka lihaste ning liigeste tursumine. Seetõttu ongi oluline peale treeningut taastuda, sest lihasareng toimub just treeningu järgselt, mitte selle ajal. Parim moodus taastumiseks on lõõgastus. Saunades paraneb lihaste toonus ja rakkude hapnikujuhtivus. Sooja abil laienevad veresooned ja intensiivistub vereringe.

Päikesekiirgus saunas

Infrapunasaun toimib sarnaselt nagu külmal õhtul lõkke ääres istumine. Tunneme, et ümbritsev keskkond on küll jahe, kuid nahk on kuum tänu lõkkest kiirgavale soojusele. Infrapunasauna seintes on eri paigus andurid, mis tagavad ühtlase soojuse kiirgumise kogu kehale. Sama kiirgus on ka üheks päikesekiirguse osaks. Soojakraade on selles saunaruumis 40-60 kraadi. Ning kuigi tavalises saunas jääb temperatuurivahemik ca 80-120 kraadi vahele, on higistamine infrapunasaunas kuni 3 korda intensiivsem, sest soojus tungib kudedesse 3-5 cm sügavusele. Aktiivse higistamise tagajärjel avanevad isegi need poorid, mis pole funktsioneerinud juba mitu aastat. Toimub nn naha koorimine ja puhastumine.

Infrapunasaunas koosneb higi vaid 80-85% vedelikust (tavasaunas 90-97%), mis tähendab, et koos vedelikuga vabanevad kudedest ka mitmesugused erinevad mürgised ained. Kiirgus ei koorma hingamist, sest puuduvad liigne niiskus ja kõrge temperatuur. Madalam temperatuur koormab südant märksa vähem ning lubab seetõttu ruumis soojust nautida kaua ning kasvõi kohe peale treeningut. Lühikese aja jooksul eraldub lihastest suuremas koguses piimhapet, mis tagab lihaspingete ja lihasväsimuse vähenemise.

Infrapunasaunas suureneb verevarustus lihastes, hoogustub ainevahetus ning paraneb organismi immuunsüsteem. Regulaarsed seansid on väga efektiivsed nn külmade jalgade ja käte raviks. Lisaks mõjub infrapunasaun mõjub rahustavalt ka närvisüsteemile, ravib kroonilist väsimust, aitab leevendada unetust ning alandab pinget ja stressi.

Hingamisteed vabaks ja kopsud puhtaks

Aurusaun mõjub lisaks kõigele eelmainitule väga tervendavalt ning puhastavalt ka hingamisteedele. Sooja veeauruga täidetud ruum on hea keskkond soojendamaks ning rahustamaks nina limaskesta. Nii et hinga sügavalt sisse ning tunneta, kuidas kogu keha täitub mõnusa soojusega. On leitud, et sooja veeauru sissehingamisel on väga positiivne mõju ülemiste hingamisteede ning kopsude ummistuste puhastamiseks. Aurusaunas mõnulemine mõjub sarnaselt nagu inhalaatori kasutamine hingamisteede haiguste ravi korral. Küll aga ei ole aurusauna kasutamine mõeldud viirushaiguste või palaviku raviks ning neil juhtudel ei tohiks sauna kindlasti külastada.

Aurusaun mõjub väga hästi ka nahale ning pooridele. Sarnaselt tavalisele saunale, hakkab soojas ruumis viibides keha higistama ning koos higiga erituvad läbi nahapinna ka kogunenud jääkained ning mürgid. Kuna aurusaunas on lisaks soojale temperatuurile ka kõrgem õhuniiskus, siis intensiivistab see higistamisprotsessi veelgi enam ning puhastuvad ka poorid. Regulaarne saunatamine muudab naha puhtaks ning klaariks.

Mineraalide ja soolade mõju

Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga hõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes on nahk tõeliselt siidine. Lisaks rikastub nahk kasulike mineraalidega ning higistamisel kehast väljunud sooladega. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Soolaravi turgutab vereringet, soodustab higistamist, aitab eemaldada mürke organismist ning parandab und. Tasub aga panna tähele, et soolasauna külastades peaks nahk olema terve. Eriti vastunäidustatud on lööbed, ekseem või põletushaavad.

Keha sügav soojenemine

Sanaarium sobib hästi neile, kes armastavad saunatamist, kuid ei saa teatud põhjustel käia soome saunas kõrge temperatuuri ja vene leilisaunas kõrge õhuniiskuse tõttu. Sanaariumi õhutemperatuur jääb 45 ja 60 kraadi vahele, õhuniiskus moodustab 20-55%. Sellisel temperatuuri ning õhuniiskuse tasakaalul on väga hea toime vereringesüsteemile ning sanaariumis võib viibida korraga 30 minutit ja kauemgi. Sanaariumis toimub lihaste ja siseorganite aeglane ja sügav soojenemine. Selle pehme leil tagab mugava olemise isegi kõrgvererõhutõve või äkiliste vererõhu muutuste ja südamehaiguste all kannatavatele inimestele (loomulikult arsti loal). Sanaarium lõõgastab suurepäraselt, normaliseerib vereringet ja und, parandab närvisüsteemi talitlust ja ainevahetust.

Lisaks toimuvad sanaariumis ka spetsiaalsed Jooga saunas treeningud. Soojas ruumis muutuvad lihased ja liigesed eriti elastseteks ning painduvateks ning tavapärased joogaharjutused on kordades efektiivsemad. Treeningu käigus puhastub keha toksiinidest ning mürkidest tänu intensiivsele higistamisele, paraneb lihaste ning liigeste painduvus ning keha vabaneb pingetest ja stressist.

Massaaž vees

Mullivannis mõnulemine ei avalda mõju mitte ainult vaimsele, aga ka füüsilisele tervisele. Soojas massaaživannis laienevad veresooned ja väheneb vererõhk. Õige veetemperatuuri tulemusel algab higistamisprotsess, mille tulemusena vabaneb keha toksilistest ainetest. Sooja vee ja massaažimullide surve tulemusel tõuseb antikehade ja valgete vereliblede hulk, mis kiirendab tervenemise protsesse. Küll aga ei tohiks sooja vanni võtta koheselt peale treeningut. Esmalt tee kerge lõdvestusujumine sportbasseinis ning lase oma kehal treeningu järgselt veidi maha jahtuda.

Jaapani saunas toimub keha ja kudede soojenemine kuuma õhu asemel hoopis tänu 41 kraadisele kuumale veele. Kuna vee ja naha kokkupuude on otsene, algab ka keha soojenemine koheselt. Sarnaselt kuumale vanniskäigule, püsib ka Jaapani saunast saadud soojus kehas veel mõnda aega pärast sessiooni. Jaapani saun on ideaalne peletamaks põhjamaist külmatunnet. Lõõgastumine soojas vees vähendab turseid ning elavdab vereringet.

Suplus jäisesse vette

Külmaveebassein on üks parimaid viise taastumise kiirendamiseks. Külm vesi jahutab keha, vähendab liigeste ja lihaste turseid ning alandab lihasvalulikust. Näiteks intensiivse kardiotrenni järgselt, kui oled palju higistanud ning keha justkui kiirgab soojust veel pikka aega pärast treeningut, on külmaveevann parimaks rahustajaks. See on väga populaarne praktika just pikamaajooksjate ning teiste kestvusaladega tegelevate sportlaste seas. Külma vee mõjul kitsenevad veresooned ning väheneb jääkainete kogunemine lihaskudedes, nagu näiteks piimhape. Samamoodi väheneb ka metaboolne aktiivsus lihastes ning aeglustuvad füsioloogilised protsessid.

Treenijad aga, kes tegelevad tõstmisega, erinevat tüüpi fitness aladega või crossfit treeningutega, peaksid külmaveevanni koheselt peale treeningud vältima. Erinevate uuringute tulemustena on leitud, et kohene suplus külmaveevanni, peale maksimaalset jõutreeningut aeglustab ja takistab lihaskiudude kasvu. Seega need, kes tegelevad raske jõutreeninguga ning kelle eesmärk on kasvatada lihasmassi peaksid külmaveevanni võtma alles treeningujärgsel päeval.

Lisaks taastumisele mõjub suplus külma vette organismile karastavalt. Karastamine vallandab heaoluhormoone, mis aitavad immuunsust tugevdada, aga ka stressi vastu võidelda ja heas tujus püsida. Karastades elavdub vereringe, paraneb keha termoregulatsioon ning ei teki enam pidevat külmatunnet. Karastamine parandab ka veresoonte elastsust, stimuleerib organite tööd, aitab kaasa naharakkude kiiremale uuenemisele ning abistab keha mürkide väljutamisel.

Uhu ära lihaspinged ja mured

Kui tunned treeningujärgsel päeval pinget mõnes kehapiirkonnas, mida on näiteks rulliga raske masseerida või millele venitused mõju ei avalda, siis erinevad jugamassaažid ning veesurved on ideaalseks leevenduseks. Suure survega veemassaaž mõjub kehale lõõgastavalt ning harutab lahti lihaspinged. Õige keskkond on lõõgastumise ning pingetest vabanemise jaoks äärmiselt oluline. Kuidas kõlaks kosutav smuuti kuumas mullivannis keset kerget lumesadu kauni Tallinna vanalinna siluetil?

Koos treeningute ja kiire elutempoga ära unusta nautida hetke, lõõgastuda ning aeg-ajalt premeerida end tubli pingutuse eest ühe mõnusa spaakülastusega. Revali mitmekülgne ning võimalusterohke veekeskus ootab Sind kasvõi terve perega!