8 nippi kuidas peletada kevadväsimust

Külm ja pikk talv on seljataga ning ilmad muutuvad taas soojemateks ja päikeselistemaks. Loodus ärkab ja õhus on tunda värskust. Kui see kõik peaks süstima uut energiat ning jaksu, siis tegelikkuses tekitab kevad väga paljudes inimestes hoopis väsimust ning tülpimustunnet. Kevadväsimus ei ole küll meditsiiniliselt kirja pandud haigusnäht, kuid ometigi kimbutab see igal aastal väga paljusid meist. Selleks, et sellega paremini toime tulla, oleme pannud Sulle kokku mõned kasulikud nõuanded ning nipid.

Anna oma kehale puhkust

Nii nagu on korralik puhkus tugevalt seotud treeningeesmärkide saavutamisega, on see ka imeliseks ravimiks stressi ja erinevate haigusnähtude puhul. Väsinud kehas elab väsinud vaim. Kui tunned, et peale külma ja väsitavat talveperioodi on organism nõrk ning energiat on vähevõitu, siis ära sunni end tagant ja võta korraks aeg maha. Et soojamaareis nõuab pikemat ettevalmistust, finantsi ning aega, siis asendab seda ideaalselt päevane või kasvõi igaõhtune spaa külastus. Naudi lõõgastust läbi vesimassaaži ning mullivannis, ammuta endasse soojust erinevates saunades ning puhasta organismi infrapunasaunas või jooga saunas treeningus. Leia endale just see saunaliik ning lõõgastusviis, mis sobib Sinu elustiiliga ning eesmärkidega kõige paremini.

Puhkus ja lõõgastus võib olla ka aktiivne ning liikuv.  Kui Sa ei ole istuja tüüpi ning lihtsalt vedelemine muudab Sind pigem närviliseks, siis proovi näiteks erinevaid jooga ja keha-meele treeninguid. Joogas hingad oma pinged välja erinevaid poose võttes, Stretchingus venitad kõik lihased vabakd ning Fitness joogas saad lisaks puhanud meelele ka mõõduka lihaskoormuse.

Ära unusta liikumist

Kõlab ju igati loogiliselt, et kui väsimus kimbutab, siis veelgi rohkem liikuda ja energiat “kulutada” on viimane tegevus mida teha. Tegelikkuses annab aga regulaarne liikumine inimese energiale hoopis vastupidise efekti. Liikumine aitab hoida Sinu pea ja mõistuse selgetena ega lase kehal veelgi sügavamale talveunne vajuda. Treeningutest saad palju positiivseid emotsioone ning mõnusa energialaengu. Peale trenni on tahet ja jaksu kohustustega tegelemiseks rohkem, sest vaim ja keha on erksad. Liikumist ära unusta ka keset tööpäeva. Tõuse aeg-ajalt laua tagant ning tee kätega ringe, venita selga ja kaela ning ergasta vereringet tehes paar kükki või võttes ette kerge jalutuskäik. Peale seda väikest rutiini oled palju erksam ning pea on taas mõttetööks valmis.

Leia endale motivaatorid ja võta uued sihid

Paljuski on väsimus- ja tülpimustunne tingitud rutiinist ning pidevast tubasest tegevusest. Nüüd on aga aeg end sellest välja murda. Leia endale miski või keegi, mis Sind iga päev motiveeriks. Selleks võib olla mõni uus põnev hobi või inspireeriv treener. Näiteks vaheta oma senised jõutreeningud tantsuliste vastu või kombineeri kardio ja keha-meele treeningutega. Või kui oled seni ainult rühmatrennides käinud, siis proovi nüüd ka jõusaali. Sellega alustamiseks on parim minna näiteks Jõusaali ABC tundi või liituda väikegrupi personaaltreeningutega, kus Sind motiveerivad toetavad treeningkaaslased ning professionaalne treener. Trennid on lõbusad ning tänu väikesele liikmete arvule piisavalt personaalsed, et saavutada isiklikke eesmärke.

Motivaatoriks võib olla ka mõni kaastreenija, kelle teekonnal silma peal hoida. Näiteks meie julge ja sihikindel Kaidi, kes liitus “Saavutan ja hoian eesmärke” programmiga. Võta endale eesmärgiks joosta 5 km või ujuda 500 m oma parima võimaliku ajaga. Võta ette midagi uut ja põnevat ning sea endale siht. Kindel eesmärk sunnib Sind pingutama ning pakub põnevust igapäevasele liikumisharjumusele. Kõik oma läbitud trennid või saavutatud väikesed eesmärgid pane kirja treeningpäevikusse ja pea väikest logi. See toob Sind rutiinist välja ning tunned, kuidas keha ja meel iga päevaga üha enam väsimusest võitu saavad.

“Trennipäevadel jõuan ma nüüd küll ajaliselt hiljem koju, kuid reaalselt jaksan nii palju rohkem ära teha!” Kaidi Valk

Mine õue värske õhu ja päikese kätte

Pime ja külm aeg on läbi ning on aeg ammutada endasse värsket kevadõhku. Jäta auto koju ning mine hommikul tööle hoopis jalgsi või rattaga. Kui aga elutempo on kiire ning hommikune rutiin sisaldab ka laste kooli/lasteaeda viimist, siis õhtul toidupoodi minnes pargi auto kaugemale ning lõunapausi mahuta väike jalutuskäik väljas. Nädalavahetusel aga võta vabalt ning mine tärkavat loodust imetlema. Näiteks kultuurirännak mööda kitsaid Tallinna Vanalinna tänavaid täis imeks pandavat arhitektuuri või loodusvõlud koos esimeste kevadekuulutajatega. Väikesed pehmed pajuurvad ei ole mitte ainult tõeliseks sooja saabumise tunnusmärgiks, vaid ka koduses interjööris kauniks disainelemendiks.

Muuda oma toidulaud värviliseks

Tervislik toit ei ole mitte ainult kasulik kehale, vaid ka vaimule. Korralik kütus annab aitab kaasa mõttetegevuse edendamisele ning hoiab meeled erksatena. Jälgi, et Sinu toidulaual oleks iga päev piisavas koguses erinevaid köögivilju, häid rasvu, põhilise energiaallikana süsivesikuid ja mõõdukalt valku. Talveperioodil ei ole värsked saadused kaubanduses just kõige paremad ning valik on üsna kesine. Lisaks on paljud puu- ja köögiviljad hooajaväliselt naeruväärselt kõrgete hindadega. Nüüd aga naudi rikastunud valikut ning too see ka oma menüüsse. Värsked kapsad, erksa värvusega porgandid ja bataat, magusad õunad ja banaanid, vitamiinidest tulvil marjad, mahlased tomatid ning teravaid maitseid pakkuv tšilli ja ingver. Kui sa ei ole kindel, kuidas oma toidulauda rikastada, siis pea nõu toitumisspetsialistiga, kes oskab Sulle kokku panna parimad kooslused ja retseptid.

Joo piisavalt vett

Vee joomise kasulikkusest on räägitud juba aastaid ning sellest ei saa me üle ega ümber praegugi. Kui väsimus kimbutab, siis ergastab meeli kõige paremini puhas joogivesi. Unusta kohv ja must tee või energiajoogid ja teised kofeiiniga rikastatud joogid. Need pakuvad vaid ajutist energialaengut, kuid pikemas perspektiivis muudavad sind hoopis uimasemaks. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks, toidu muundamisel energiaks ja toitainete omastamiseks. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele.

Valutav pea või väsimustunne on ühed väikseimad vedelikupuuduse kõrvalnähud. Vähene vee joomine võib viia lausa vererõhu kõrgenemiseni, astmahoogude või seedeprobleemideni. Seega ära alahinda vee joomist. Kui tavaline kraanivesi tundub maitsetu, siis lisa sellele erinevaid puuvilju, marju või maitsetaimi. Näiteks õuna, sidrunit, greipi, apelsini, kiivit, mustikaid, münti, pirni, kurki, arbuusi või melonit. Hoia värvilist ja vitamiiniderohket kannutäit koguaeg oma külmkapis, et janu korral oleks leevendus kohe käepärast. Ning võib-olla järgmine kord, kui avad külmiku, et haarata näksi järele, leevendab hoopis klaasitäis maitsevett selle nälja.

Ole organiseeritud

Treeningpäeviku kasutamine on suurepäraseks vahendiks, et pidada silma peal oma liikumisharjumustel. Selleks võtta appi mõni tühi vihik, märkmik või telefoni Notepad. Üles märkimine aitab luua süsteemsust ning annab hea ülevaate näiteks terve nädala treeningutest. Pane endale kirja konkreetne plaan, mis annab Sulle hea ülevaate. Lisaks mõjub kirja pandud trenn justkui lubadusena iseendale ning seda “ära unustada” või sellest kõrvale hiilida ei ole enam nii lihtne. Pane endale kirja kindel päevaplaan ning nädala eesmärgid. Kirjapandu sunnib asju ka ära tegema. Kõlab võib-olla veidi imelikult, aga nimekirjast ülesannete maha tõmbamine või nende taha linnukese märkimine tekitab mõnusat saavutustunnet. Samuti on Sul asjadest koguaeg hea ülevaade ning aitab planeerida aega.

Maga piisavalt

Tegevus, mis kindlasti tuleks talvest kevadesse kaasa võtta, on paks ja sügav uni. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi, alandab stressi taluvusvõimet, kehatemperatuuri jpm. Tagajärgi, mida tekitab meie kehas vähene uni on pea sama palju kui erinevaid haigusi. Kui me ei maga piisavalt oleme pahurad, ärritume kergemini ning kannatab üleüldine heaolu. Vähene uni ajendab ka rohkem sööma ning näksima, sest keha vajab pidevalt energiat et funktsioneerida.

Kuidas paremini uinuda?

• Liigu regulaarselt ning ole füüsiliselt aktiivne.
• Rahulikud õhtused jalutuskäigud, jooga ning mediteerimine. Kui ilmad on juba soojemad, siis jäta magamise ajaks aken lahti. Mida rohkem hapnikku, seda sügavam ning parem on Sinu uni.
• Väldi suuri ja raskeid toidukordi enne magama minekut. Seedeprotsess on kehale kui töö, mis hoiab Sind erksana ning lõhustab energiat juurde.
• Jälgi ja piira kofeiini, kange tee ning alkoholi tarbimist.
• Mine magama iga päev samal kellaajal. Sellega tekitad endale regulaarse unetsükli.
• Enne magama minekut võta soe dušš või vann. Soojaga aktiveerunud vereringe mõjub lõõgastavalt ning uinutavalt.
• Valmista aju ette magama minekuks vähemalt tund enne uinumist. Kustuta eredad valgustid, tõmba ette kardinad, väldi ekraanide vaatamist või tugevat mõttetööd.
• Loo endale mõnus õhtune rutiin näiteks rahustava tee ja päeva kokkuvõtte tegemise või raamatu lugemisega.

See kuidas end tunneme ning milline on meid ümbritsev energia, on kinni mõtlemises. Kui lubame endale negatiivseid mõtteid, siis tõmbame seda endale ka paratamatult ligi. Leia igas päevas mõni ilus mõte, mida endale meelde tuletada, kui stress ja väsimustunne kimbutama tulevad. Ilusat, päikeselist ja sooja kevade algust!